Vahelduseks midagi huvitavamat!

 Mõtlesin, et peaks ka ühe  väikese postituse tegema, mida arvatakse Eestist, mis mulle Saksmaa juures kõige rohkem meeldib jne.

 Esiteks: kus siis asub Eesti?

1. Ahh, see ju küla Hispaanias.

2. Island, jaja, tean küll.

3. Eesti, hmm, Ameerika?

 Koolis kui õpetajad omavahel räägivad minust, siis igaüks lisab lõppu oma variandi. See vahetusõpilane.....(Lätist, Islandilt, Ameerikast, Venemaalt, Ungarist, Soomest). Seda on üpris põnev kuulata.

 Peale selle on ristitud Eesti pealinnaks miskipärast Riia.

 Kas teil on koguaeg polaaröö ja jääkarud??? - See on üks kõige naljakamaid küsimusi, mis minult küsitud on. 

 Miskipärast arvatakse ka seda, et me sööme ainult kala ja pooled inimesed on taimetoitlased. 

 Ja me oleme metslased, kes elavad keset metsi, asustusi meil ju ei eksisteeri. 

 Mida ma armastan Saksamaa juures:

 Kiirteed, kõige ägedama feelingu saab alati sealt. 

 Autod, autod ja veelkord autod. Üks ilusam kui teine. Suu lahti jääd mõnda lausa jälgima. 

 Enamus inimesi paneb imestama see, et kuidas meil saab olla talvel mõnikord nii külm ja suvel nii soe. Enamasti, kui ma Eestist räägin, siis lõpetuseks ütlevad seda kõik, ideaalne koht kus elada, sinna ma pean minema. TÕESTI, SEE ONGI IDEAALNE KOHT ELAMISEKS, KÕIGE KALLIM JA ARMSAM KOHT MAAMUNAL!

Algatuseks Hei. Ma ei ole kolm nädalat ühtegi sissekannet teinud, kuna midagi ilmatuma huvitavat ja suurt toimunud ei ole. Üheksandal oktoobril kohtusin esimest korda oma tugiisikuga. Käis meil külas. Väga tore ja armas tüdruk on. Rääkisime palju ja arutasime kõik koos minu probleeme. Arutamise käigus tuli välja, et mul on nii mõnedki probleemid, kuigi esmapilgul mina neid näha ei oleks küll osanud. Leidsime ka neile lahendused, mida hakkasime kohe järgmisel päeval rakendama. See nädal aga möödus rahulikult ja vaikselt. Pühapäeval käisime ainult Heidelbergis YFU kokkusaamisel. Seal taas arutati probleeme teiste vahetusõpilastega ja enamus nendest kattusid meil kõigil. Jalutasime ka kõik koos linna peal ja tutvusime üksteisega. 

 Eelmise nädala reede oli üks supper päev. Ilm oli lausa nii ilus, et sai lühikeste pükstega käia. Vanemad tegid aias ühte ja teist ning pakkusin siis ka ennast appi. Niitsin muru (kes veel ei tea, siis ma jumaldan muru niitmist) koristasin emaga maja esist ja lõpetuseks kiskusime aiast üles lilli. Mul ei ole siin veel kuangi nii naljakas olnud kui emaga siis. Kõike pärast seda, olime me üpris mustad murid. Pean ka selle ära mainiga, et isa kiitis mind siin taevani ja ütles, et ma olen parim kasutütar üldse, keda tahta. ;) Isal on iga reedene harjumus käia sõbraga kepikõndi tegemas ja mõtlesin, et liitun ka see reede. Huvitav oli kahe vanema härrasmehega kepikõndi teha, muidugi oli meil alati vahe 50m, sest minu samm on nende omast ikka tunduvalt kiirem. Ootasin neid ikka üpris mõnigi kord endale järgi. 

 Laupäeval meisterdasime koos Karo ja emaga Halloweeniks kõrvitsaid. Mina tegin seda muidugi esimest korda elus. Väga lahe oli. Sakslastel on see päev üpris tähtis, mispärast, seda ma ei tea. Mitte ühtegi maja ei leia siit, kus ei oleks selleks päevaks kaunistusi ja need pannakse juba kaks nädalat enne üles. Õhtul käisime õe ja venna sõprdega kinos. Ma olen uhke iseenda üle, et sain isegi aru. Ma neid nilbeid nalju ei mõistud muidugi tõesti. Ning see pealelugemine ei olegi võõra filmi vaatamisel nii hull, kui vaadata vana ja tuttavat filmi. Igatahes film lõppes pea kaks öösel, aga ma jäin väga rahule ja oli üks tore õhtu. http://www.youtube.com/watch?v=KC2zbOwbeEs Sel õhtul avastasin ka seda, et mul on siit ühe jalutuskäigu kaugusel Audi autode tehas. See igatahes võitis minu tähelepanu. (Iss, jäta see meelde)

 Pühapäeval käisime taas lõunat väljas söömas koos Manfredi sugulastega. Tulime koju ja siis joodi kohvi ja söödi kooki. Ma ei saa aru, kuidas need sakslased nii palju süüa muudkui saavad. 

  See nädal on üpris tasa ja targu läinud. Lõpuks on ka käes minu vaheaeg. Juhhuu, ma olen oodanud seda juba pikkisilmi. Täna sõidan Magdalena juurde ühikasse, tal pidi seal miskit toimuma ja kutsus mind ka.  Esmaspäeval sõidan Heidelbergi vahetusõpilase juurde, kauaks ma sinna jään, seda veel ei tea, aga reedel lähme koos ema ja isaga Karlsruhesse ja peatume seal kuni pühapäevani. Karo ja Folga ostsid korteri ning lähme aitame kolida. Olen ka teie uudistega seal kursis ja kuulsin teie lumest. Nii vinge. Ma tahan ka! Käisin ja ostsin endale lohutuseks paki mandariine. Kui mul lund ei ole, siis on vähemalt needki lohutavad mind. :D Soovin teile ilusat vaheaja lõppu ja nautige seda lund siis ikka kogu hingest. :)

Ma ei olegi lisanud ühtegi pilti, et kuidas ma siin ka elan. Selline siis minu armas koduke ongi. Majal on neli korrust. Kõige kõrgem kuulub mulle. Jah, mul on tõesti oma korrus ja oma vannituba, selle viimase üle olen ma eriti uhke. :)

Pole ammu sissekannet teinud ja võtan täna ennast kokku ja kriban ära. Toimunud on iseenesest üpris palju. Muide, kolmapäevase seisuga sai täis mul kaks kuud. See aeg on lennanud üpris kiirelt, aga samas on päevi, kus aeg aina venib ja venib ning päevale ei paistagi lõppu tulevat. Nüüd siis eelmisest nädalast. Sain lõpuks oma klassi vahetatud ja seda otsust ma ei kahetse. Kolmapäeval sain uue tunniplaani ja neljapäval oligi juba esimene päev. Sealne õhkond on kuidagi palju mugavam ja vabam, teised suhtuvad minusse palju avatumalt ja paremini. Enamasti on mul iga päev kuus tundi ja koolist vabaks saan juba kell 13.00(välja arvatud teisipäev.) Mul on ainult paaris tunnid, seega võib isegi öelda, et mul on kolm tundi päevas. Õpetajad on mõnusad ja suhtlevad minuga palju rohkem. Ma olen selle vahetusega tõsiselt rahul, nüüd mulle isegi meeldib koolis käia. ;) Nädalavahetuse veetsin Prantsusmaal. Tõusin laupäeval kell viis, sest pidime startima väga vara. Minu ootused kogu sellest reisist olid laes. Sõitsime ligi viis tundi ja jõudsime ilusti kohale. Nimelt läksime külla pere tuttavatele, kes seal elasid. Rääkisime juttu, sõime (ohtralt) ja seadsime ennast sisse. Nad elavad ühes väikses armsas linnas ja käisime ka seda hiljem uudistamas. Tulime tagasi ja jälle muudkui sõime ja sõime. Kuus käiku, ebanormaalne. Kolmega sain hakkama, rohkem mulle sisse tõesti ei mahtunud. See on kohutav kuidas need prantslalsed söövad. Alustavad õhtusöögiga kell 17.00 ja lõpetavad öösel ühe ajal või kusagil nii. Pühapäeva hommik algas kusagil kümne kandis. SÕIME ja pärast seda läksime vaatama seal lähedal asuvat koske. See oli ilus, aga ei midagi erilist. Veetsime seal ligi tunni jagu ja siis läksime taas SÖÖMA. Käisime restoranis ja kui peale seda koju sõitsime, oli jälle laud kaetud. See oli kohutav. Ma ei suutnud ära oodata, millal me kodu poole sõitma asume. Õnneks saime sealt viie aeg tulema. Kokkuvõtvalt jäin ma rahule, aga minu ootustele see siiski ei vsatanud. Tahan ka väita maha müüdi, et prantslannad on kõige peenikesemad ja ilusamad naised. Ausalt öeldes, ei näinud mina ühtegi ilusat ja peenikest naist. Nüüd ma saan aru, miks nad peenikesed ei ole, aga ilust ma rääkida väga ei saa, sest see on ju vaataja silmades. Kallid eestlased, meil on oma eestlannadega kohutavalt vedanud, sest nii ilusaid naisi, kui on Eestis, ei leia mitte kusagilt mujalt, isegi siin, Saksamaal, ei ole näinud mina ühtegi ilusat naist. Seega, olen uhke, et saan öelda: Ich komme aus Estalnd. ;) See nädal on olnud üks suur pidupäev. Sünnipäevad sünnipäevade otsa. Alustan teisipäevaga koolist. Meil oli kehaline, ootasin seda isegi väga. Kui kell helises, kogunesid tüdrukud koridori. Mõtlesin, et miks me riideid vahetama ei lähe, et kell on ju helisenud ja õpetaja peaks ka kohe tulema. Nii ta sisi tuligi. Ütles meile, et minge otsige vaba klass, ma tulen järgi. Seda me siis ka tegime. Jutustas meile üht-teist natuke ja järsku hakkavad tüdrukud riideid seljast võtma. Ma vaatasin, et mis te teete, et kas me riietusruumi ei lähegi??? Küsisin siis ja sain vastuseks, et meil ei ole sellist asja, me vahetame koguaeg riideid klassis. Olin väga üllatunud ja esimene asi mis mul pähe kargas, et kus ma siis ennast pesen, kas nad ei pesegi ennast??? See mõte keerles terve kehalise mul peas. Jooksime tunnis 30 minutit. Kõik olid omadega läbi ja väsinud. Jalutasime siis koolimaja poole tagasi. (Veider on see, et staadion asub 2km kaugusel koolimajast.) Suundusime siis klassi ja vaatasin hoolega, mida kõik tegema hakkavad. Muidugi vahetasid kõik ruttu oma riided ja suundusid teistesse tundidesse. JA ONGI KÕIK??? Seda küsimust küsisn ma endalt mitu korda. Jäin üksi sinna. Mõtlesin, mis ma nüüd teen, ma olen ju üleni läbi ligunenud ja ma ei tõmba endale puhtaid riideid selga. Vaatasin siis, et millal mul esimene buss tulema peaks, et lähen sellega koju. Kaks muusikat oli veel jäänud ja mõtlesin, et ei juhtu ka midagi, kui ma selle täna vahele jätan ja koju lähen. Nii ma siis tegingi. Tol hetkel oli mul elu unistus saada üks korralik dušš. Ma ei saa siiani nende nõmedast süsteemist aru ja kaalun nüüd, et ma pigem võtan endale kaks vaba tundi, kui teen nii nagu teised tüdrukud. Andke andeks, ma ei ole küll puhtuse friik (kuigi issi mind vahel nii kutsub), siis siiki ma pean lugu hügeenist ja puhtusest. Ma olen ka nõus järgmine aasta Sargale kõik järgi tegema, kas või kahe kordselt. Siinkohal tahakski tegelikult öelda, et tema tunnis olla on supper, seda mõistsin ma vaadates oma uut kehalise õpetajat. Tolle päeva õhtul sõitsin Karlsuhesse Karo sünnipäevale. Seal oli mõnus seltskond, kellega sai vesteldud maast ja ilmast. Õhtu lõppes muidugi viie ajal hommikul. Kolmapäeval oli meil punane püha. Saksamaa iseseisvus päev. Seega ei olnud ka kooli. Olin Karo juures ja hiljem tulid sinna ema, isa ja vanaema. Sel päeval oli Karoline õige sünnipäeva päev. Sõime mega head ema tehtud kooki ja hiljem läksime vaatama Karlsuhe lossi ning jalutasime linna peal ringi. Nägin ka ära shoppingu tänava, mis mulle muidugi väga meelepärane oli. Õhtul läksime lokaali sööma ning sõitsime koju. See oli mõnus päev. Ega rohkem vast ei olegi midagi. Sai kõik kirja pantud. Tervitused teile sügisesse Eestisse!