Algatuseks Hei. Ma ei ole kolm nädalat ühtegi sissekannet teinud, kuna midagi ilmatuma huvitavat ja suurt toimunud ei ole. Üheksandal oktoobril kohtusin esimest korda oma tugiisikuga. Käis meil külas. Väga tore ja armas tüdruk on. Rääkisime palju ja arutasime kõik koos minu probleeme. Arutamise käigus tuli välja, et mul on nii mõnedki probleemid, kuigi esmapilgul mina neid näha ei oleks küll osanud. Leidsime ka neile lahendused, mida hakkasime kohe järgmisel päeval rakendama. See nädal aga möödus rahulikult ja vaikselt. Pühapäeval käisime ainult Heidelbergis YFU kokkusaamisel. Seal taas arutati probleeme teiste vahetusõpilastega ja enamus nendest kattusid meil kõigil. Jalutasime ka kõik koos linna peal ja tutvusime üksteisega. 

 Eelmise nädala reede oli üks supper päev. Ilm oli lausa nii ilus, et sai lühikeste pükstega käia. Vanemad tegid aias ühte ja teist ning pakkusin siis ka ennast appi. Niitsin muru (kes veel ei tea, siis ma jumaldan muru niitmist) koristasin emaga maja esist ja lõpetuseks kiskusime aiast üles lilli. Mul ei ole siin veel kuangi nii naljakas olnud kui emaga siis. Kõike pärast seda, olime me üpris mustad murid. Pean ka selle ära mainiga, et isa kiitis mind siin taevani ja ütles, et ma olen parim kasutütar üldse, keda tahta. ;) Isal on iga reedene harjumus käia sõbraga kepikõndi tegemas ja mõtlesin, et liitun ka see reede. Huvitav oli kahe vanema härrasmehega kepikõndi teha, muidugi oli meil alati vahe 50m, sest minu samm on nende omast ikka tunduvalt kiirem. Ootasin neid ikka üpris mõnigi kord endale järgi. 

 Laupäeval meisterdasime koos Karo ja emaga Halloweeniks kõrvitsaid. Mina tegin seda muidugi esimest korda elus. Väga lahe oli. Sakslastel on see päev üpris tähtis, mispärast, seda ma ei tea. Mitte ühtegi maja ei leia siit, kus ei oleks selleks päevaks kaunistusi ja need pannakse juba kaks nädalat enne üles. Õhtul käisime õe ja venna sõprdega kinos. Ma olen uhke iseenda üle, et sain isegi aru. Ma neid nilbeid nalju ei mõistud muidugi tõesti. Ning see pealelugemine ei olegi võõra filmi vaatamisel nii hull, kui vaadata vana ja tuttavat filmi. Igatahes film lõppes pea kaks öösel, aga ma jäin väga rahule ja oli üks tore õhtu. http://www.youtube.com/watch?v=KC2zbOwbeEs Sel õhtul avastasin ka seda, et mul on siit ühe jalutuskäigu kaugusel Audi autode tehas. See igatahes võitis minu tähelepanu. (Iss, jäta see meelde)

 Pühapäeval käisime taas lõunat väljas söömas koos Manfredi sugulastega. Tulime koju ja siis joodi kohvi ja söödi kooki. Ma ei saa aru, kuidas need sakslased nii palju süüa muudkui saavad. 

  See nädal on üpris tasa ja targu läinud. Lõpuks on ka käes minu vaheaeg. Juhhuu, ma olen oodanud seda juba pikkisilmi. Täna sõidan Magdalena juurde ühikasse, tal pidi seal miskit toimuma ja kutsus mind ka.  Esmaspäeval sõidan Heidelbergi vahetusõpilase juurde, kauaks ma sinna jään, seda veel ei tea, aga reedel lähme koos ema ja isaga Karlsruhesse ja peatume seal kuni pühapäevani. Karo ja Folga ostsid korteri ning lähme aitame kolida. Olen ka teie uudistega seal kursis ja kuulsin teie lumest. Nii vinge. Ma tahan ka! Käisin ja ostsin endale lohutuseks paki mandariine. Kui mul lund ei ole, siis on vähemalt needki lohutavad mind. :D Soovin teile ilusat vaheaja lõppu ja nautige seda lund siis ikka kogu hingest. :)

Ma ei olegi lisanud ühtegi pilti, et kuidas ma siin ka elan. Selline siis minu armas koduke ongi. Majal on neli korrust. Kõige kõrgem kuulub mulle. Jah, mul on tõesti oma korrus ja oma vannituba, selle viimase üle olen ma eriti uhke. :)