Varsti on kuu lõpp käes ja polegi teiega jaganud oma tegemisi. Eks mu rutiin ole teinud selle kohapealt oma töö.                                                                  

 Nädalad mööduvad kiiresti. Esmaspäeva ja neljapäeva õhtuti on mul keelekursus. Ausalt öeldes üpris jama on seal. Ega me midagi väga ei tee, sest enamus on vanemad prouad ja neil on vaja muudkui vadrata oma tegemistest ja hädadest. Olen seal ka tutvunud kahe väga sümpaatsete ning veidi nooremate naisterahvastega. Üks on venelanna ja teine on pärit Austraaliast. Mõistame üksteist suurepäraselt.          

 Teisipäeviti on mul üpris pikk koolipäev, sest koju jõuan alles pool viis. Õhtul kaheksast on mul veel rühmatreening ning kui päev on lõpuks seljataga, siis on mega hea tunne pugeda voodisse.          

 Kolmapäev on päev, kus mul ei ole peale kooli midagi. Tulen koju ja teen tavaliselt sel päeval oma asju, mida olen terve nädal planeerinud teha.                                                                       

 Neljapäeviti on peale tunde koor. Ma imestan, et kuidas ma seal siiani vastu olen pidanud. See on tõesti hullem, kui viis kassikoori koos. Igaüks laulab viisi, mis talle meele järgi on, hääled on paika pandud selle järgi, kus on minu sõbranna, seal olen ka mina. Istuvad kõveras, jalad üle põlve, surfavad oma telefonis ja siis ümisevad midagi, mis on nende arvates laulmine. Koori koosseis on ka pea iganädal erinev. Paarile on astunud elevant kohe üpris kõvasti kõrva peale. See on üks suur õudusunenägu. Siinkohal tervitaks Thead, meeletult igatsen meie proove. Neljapäev õhtu lõppeb mul kursusega. 
 Ja lõpuks kaua oodatud reede. Kui sel päeval midagi plaanis ei ole, siis käin isaga õhtuti 10km kepikõndi tegemas. Muudkui mäest üles ja alla.
Enamasti ükski nädalavahetus ei möödu mul lihtsalt kodus istudes. Me alati teeme midagi või siis käime kusagil.  Mul läheb juba kolmas nädal kinos käies. Üks nv perega, eelmine pühapäev koos sõbrannaga ja  täna õhtul koos klassiõdedega. Eelmine laupäev käisime ka emaga õhtusöögil  tema sõbranna juures, mis oli nimega ``Kunst ja toit‘‘. Viis või kuus käiku oli. Enamus tähelepanu oli pööratud kunstile. Ehk siis toidust oli tehtud kunst. Serveering oli väga omapärane ja ilus. Muidugi oli kõik väga maitsev. Nendesse nädalatesse on mahtunud ka palju sünnipäevasid. Üle-eelmisel nädalavahetusel käisime ema venna tütre sünnipäeval, see esmaspäev oli isal siin sünnipäev, jälle palju rahvast  ning järgmine on juba homme. Ma ootan seda huviga, sest sõidame koos Johannesse ja tema tüdrukuga Karlsruhesse Megy sünnipäeva peole. See on teema pidu. Johannes käib ja nokib mind koguaeg venelastega ja siis otsustas, et mängib sel peol samuti venelast ning meie Michelliga oleme samuti vene naised. Kostüüm on mul üpris väljakutsuv, ehk saan teile ka mõned pildid hiljem demostreerida. Pühapäeval on tal aga õige sünnipäev ja samuti vanaemal, siis tulevad kõik taas koju ning kokku  tuleb ligi 40 inimest.

 Muide, mul on emaga tehtud diil, et igapäev õpin 15 uut sõna, ja kannan talle ette need pikkade lausetega. Üpris arendav on see. Vahest teeme ka grammatikat. Igatahes õpin ma temaga koos palju rohkem, kui keelekursusel. 

Nüüd vist ongi taas kõik.

Tervitades,

Teie Triin

NB! Pean igaks juhuks mainima, kui leiate tekstist grammatilisi või ebasobivaid lauseid, siis andke andeks, aga mul on eesti keelega siin juba kohati probleeme. 

 Minu vaheaeg on nüüd seljataha jäänud ja plaanipäraselt ei läinud väga midagi. Reedel käisin siis Magdalena juures ühiselamus peol. Tore oli. Õhtu lõppedes teadsid kõik mind seal väga hästi, kui vana, kus pärit, mis ma siin Saksamaal üleüldse teen. Megy tutvustas mind suure õhinaga kõigile.   Laupäeva keskpäeval jõudsin koju ja siis magasin kuni seitsmeni. Käisin korra emale ja isale oma nägu näitamas, et kõik on korras ja elan ikka veel ning ütlesin, et lähen uuesti magama. Olin siis voodisse ennast ilusti sättinud, kui tuli Megy ja ütles, et davai, me läheme nüüd pitseeriasse, et tule ikka ka. Panin siis ennast riidesse ja läksin. Pühapäeval ei teinud me midagi suurt, küpsetasime Megyga vahvleid ja logelesime niisama.

 Esmaspäeval käisin Heidelbergis. Sõitsin rongiga Kruusiast pärit vahetusõpilase juurde. Jutustasime, käisime poe tuuril ja tulin ka kohe samal õhtul koju tagasi. Sel päeval puutusin ma kokku siin oma esimeste kontrolöridega. Eestlaste omadega on nad kohe kümneid kordi leebemad. Nad ei teinud mitte midagi, kui sul puudus pilet või ei olnud sa seda meelega automaadist läbi tõmmanud. Ütlesid vaid, et järgmine kord ära unusta. Teisipäeval ja kolmapäev möödusid kiirelt mitte midagi erilist tehes. Tegime emga kolmapäeval lasanjet, nii et ei ole ma veel enne söönud kui siis. Neljapäeval käisime Megy juures Karlsruhes, käisime lossi seestpoolt uurimas, sõitsime laste rongiga ja muidugi ei saa mainimata jätta, et sõime, sõime j veelkord sõime. Reede hommikul üheksa ajal hakkasime startima Bayerisse, kus elab ema venna pere. Kohale jõudes oli tüdrukutel nii hea meel mind näha, muudkui käisid minu kannul ja ei lasknud mind silmist. Peale lõunat käisime ühes külakeses, kus jalutasime ja sõime ime head itaalia jäätist. Koju tagasi jõudes oli ka Peter töölt koju jõudnud. Mängisime tüdrukutega lauamänge ja õhtu lõppes multikat vaadates.  Laupäeval peale lõunat käisime jalutamas ja õhtu möödus kiirelt. Täna käisime lõunat väljas söömas ja peale seda hakkasime startima taas kodu poole. Sõitsime ka ema ja isaga läbi teepeal asuvast veidi suuremast külast, kus nad näitasid mulle seal asuvat vanalinna. Ega see midagi erilist ei olnud. Nägi välja nagu meie omagi.  Tänane päev on õhtusse jõudnud ja vägisi kipuvad mõtted homse kooli peale. Kohe üldse ei taha sinna minna. Järgmisest nädalast on mul ka keelekursus. Loodan, et seekord hakkab midagi külge ka, sest OLC-l ei omandanud ma küll mitte midagi.

Järgmise korrani siis. 

Selline nägi välja minu esimene oma tehtud kõrvits. Ilmselt ei ole minu oma nii osavalt tehtud, kui ema oma tagaplaanil. 

                                              

                                                  Mõned pildid ka sellest nädalavahetusest.

                                                              Tüdrukute meistriteosed.