Minu vaheaeg on nüüd seljataha jäänud ja plaanipäraselt ei läinud väga midagi. Reedel käisin siis Magdalena juures ühiselamus peol. Tore oli. Õhtu lõppedes teadsid kõik mind seal väga hästi, kui vana, kus pärit, mis ma siin Saksamaal üleüldse teen. Megy tutvustas mind suure õhinaga kõigile.   Laupäeva keskpäeval jõudsin koju ja siis magasin kuni seitsmeni. Käisin korra emale ja isale oma nägu näitamas, et kõik on korras ja elan ikka veel ning ütlesin, et lähen uuesti magama. Olin siis voodisse ennast ilusti sättinud, kui tuli Megy ja ütles, et davai, me läheme nüüd pitseeriasse, et tule ikka ka. Panin siis ennast riidesse ja läksin. Pühapäeval ei teinud me midagi suurt, küpsetasime Megyga vahvleid ja logelesime niisama.

 Esmaspäeval käisin Heidelbergis. Sõitsin rongiga Kruusiast pärit vahetusõpilase juurde. Jutustasime, käisime poe tuuril ja tulin ka kohe samal õhtul koju tagasi. Sel päeval puutusin ma kokku siin oma esimeste kontrolöridega. Eestlaste omadega on nad kohe kümneid kordi leebemad. Nad ei teinud mitte midagi, kui sul puudus pilet või ei olnud sa seda meelega automaadist läbi tõmmanud. Ütlesid vaid, et järgmine kord ära unusta. Teisipäeval ja kolmapäev möödusid kiirelt mitte midagi erilist tehes. Tegime emga kolmapäeval lasanjet, nii et ei ole ma veel enne söönud kui siis. Neljapäeval käisime Megy juures Karlsruhes, käisime lossi seestpoolt uurimas, sõitsime laste rongiga ja muidugi ei saa mainimata jätta, et sõime, sõime j veelkord sõime. Reede hommikul üheksa ajal hakkasime startima Bayerisse, kus elab ema venna pere. Kohale jõudes oli tüdrukutel nii hea meel mind näha, muudkui käisid minu kannul ja ei lasknud mind silmist. Peale lõunat käisime ühes külakeses, kus jalutasime ja sõime ime head itaalia jäätist. Koju tagasi jõudes oli ka Peter töölt koju jõudnud. Mängisime tüdrukutega lauamänge ja õhtu lõppes multikat vaadates.  Laupäeval peale lõunat käisime jalutamas ja õhtu möödus kiirelt. Täna käisime lõunat väljas söömas ja peale seda hakkasime startima taas kodu poole. Sõitsime ka ema ja isaga läbi teepeal asuvast veidi suuremast külast, kus nad näitasid mulle seal asuvat vanalinna. Ega see midagi erilist ei olnud. Nägi välja nagu meie omagi.  Tänane päev on õhtusse jõudnud ja vägisi kipuvad mõtted homse kooli peale. Kohe üldse ei taha sinna minna. Järgmisest nädalast on mul ka keelekursus. Loodan, et seekord hakkab midagi külge ka, sest OLC-l ei omandanud ma küll mitte midagi.

Järgmise korrani siis. 

Selline nägi välja minu esimene oma tehtud kõrvits. Ilmselt ei ole minu oma nii osavalt tehtud, kui ema oma tagaplaanil. 

                                              

                                                  Mõned pildid ka sellest nädalavahetusest.

                                                              Tüdrukute meistriteosed.