Hei taas.
Söögipühad ei ole veel lõppenud, aga leidsin ka selle keskel aega teile oma detsembrist kribada. Seega keeran aega tagasi kuuenda detsembrini. See päev on siis lastele üpris tähtis. Ka meil on see püha, niinimetatud Nigulapäev. Sela päeval aga käib Saksamaa laste juures Nikolaus, ehk siis võib teda tõlgendada kui meie jõuluvana. Toob lastele kingitusi, loeb peale neile sõnad, et nad ikka head ja paid oleksid jne. Ka meil käis Nikolaus (loe ema), muidugi mitte tühjade kätega. Samuti ka õhtul keelekursusel sai palju šokolaadi, mandariine ja pähkleid.
Laupäeval, ehk siis kaheksandal detsembril sõitsime hommikul isa ja emaga Karlsruhesse. Põhjus, miks me sinna läksime, oli ball, mis toimus Megy juures. Päeval käisime uudistamas jõuluturgu. Ega midagi erilist ei olnud, kõik need ühesugused. Sõime lõunat ja pärast seda pidi ema minema naise juurde, kes on 107 aastat vana. (see ei ole kirjaviga, tõesti, 107) Nii läkski ema sinna ja viis minu enne seda Megy juurde, et saan aidata köögis jne. Jõudsin siis Megy juurde, kes muidugi ei teadnud, et ma tulen ja Megy on megy, seega maab ta igal võimalikul vabal hetkel ja ka seekord. Sinna jõudes, tõusis ta minu kolistamise peale üles, ütles, et ta natuke puhkab, et ma tehku mis ma tahan. Istusin siis maha ja mõtlesin, mida ma siis teha õigupoolest tahan. Ja mõtlesingi välja. Ütlesin, Megyle, et lähen jalutan natuke linnapeal, et tulen paari tunni pärast tagasi. Tema nõustus sellega ja nii ma siis läksingi. Jalutasin peatänavale ja mõtleisn, et mis ma siis nüüd teen. Karlsruhes avati hiljuti just Primark ja otsustasin minna seda uudistama. Oli see siis vale tegu või mitte, aga oma lapsepõlve trauma sain ma sealt küll. See oli kohutav mis seal toimus. Inimesed trügisid, võtsid riided ja lihtsalt loopisid neid maha, selle asemel, et paneks ilusti tagasi ning muidugi järgmised tallusid kõige selle peal. Samuti ei olnud ka sellest midagi, kui mõni riideese proovides kärises, see visati lihtsalt eemale. Muidugi proovikabiinid olid seal, kus igaüks endale sobiva peegli leidis. Ma ei räägi ainult naistest, šokk oli ka minu jaoks see, et mehed olid kaks korda hullemad, kui naised. Muidugi pean ma tunnistama, et ka mina ei tulnud sealt seekord tulema tühjade kätega. Riideid ma küll ei soetanud, aga kolme paari jalanõude poolest olen ma nüüd küll rikkam :) Muidugi enamus oma ajast kulutasin ma seal kassasabas seistes, aga need jalanõud väärisid seda. ;) Pärast paaritunnist käiku läksin siis tagasi Megy juurde. Muidugi oli ta selleks ajaks juba üleval. Tagasi jõudes pandi mind köögiosakonda, valmistasin suupisteid ja pesin nõusid. Muide, vabatahtlikult, sest mulle meeldib see. Pärast seda sättisime ennast Megyga ja pidu võiski alata. Algus oli muidugi ilus ja peen. Bänd oli muide supper ja tantsida sai nii valssi, kui ka kõike muud. Ema ja isa lahkusid peale südaööd ja siis läks lahti tavaline üliõpilaste pidu. Palju alkoholi ja muud. Meie hoidsime Megyga seekord neutraalset joont ja arutasime, kui kaua läheb järgmistel üles minekuks. Nalja sai selle juures küllaga. Muidugi sain ma seekord jälle jutupeale ka ühe Megy villa kaaslasega, kellega oli taaskord põnev jutustada. Kell kuus hommikul, aga ütlesin Megyle, et nüüd on vast vast õige aeg lahkuda, kuigi tema oleks seal vist veel hea meelega edasi olnud, aga siiski otsustas ta minuga üles tulla ja magama minna. Tõusime taas kusagil kaheteist ajal. Koristasime natuke ja suundusime siis kööki, kuhu vaikselt kogunesid kõik. Tegime süüa, jutustasime möödunud peost ja minu kõige ägedam lõuna oli see, kui me istusime kõik, 18 inimest ühe laua taga ja sõime lõunat. Sel hetkel tundsin, et ma olen seal nii omaks võetud ja see oleks nangu üks suur perekond. See oli tõesti kirjeldamatult äge. Lõuna lõppes ligi kolme aeg ja peale seda suundusime me taas Megyga magama. Üles tõusime poole viie ajal, kui ema ja tulid minu järgi, et taas kodu poole sõita. Ssellega see nädalavahetus ka lõppes.
Sellest ka mõned pildid, millise hoo pidu pärast viisakat osa sisse sai.
Järgnevatest pildidest ei ole mul õrna aimugi, kuidas need mul kaamerasse said, aga lisasin need siia sellegi poolest.
Reedel, 14 detsembril tuli Megy koos oma sõbrannaga nädalavahetuseks koju. Sõbranna oli hollandlane, aga mitte keegi seda uskuda ei tahtnud, sest ta rääkis täiesti puhast saksa keelt ja ilma aksendita. Praeguseks on ta Saksamaal olnud pea kaks aastat ja selline saksa keel. Suur kummardus talle. Õhtul käisime jälle kõik koos emaga jõuluturul. Ilm oli aga kohutav, vihma sadas üpris kõvasti. Tagasi tulles, olime kõik üpris märjad ja läksime õhtust nii sööma meie armsasse itaalia restorani. Hilisõhtul istusime kõik koos elutoas, jutustasime, kuulasime jõulumuusikat ja nii see õhtu lõppeski. Pühapäeva päeval tuli Meggi (vahetusõpilane Kruusiast) koos oma perega meile lõunasöögile. Muidugi ei olnud ma selleks ajaks veel üles tõusnud, kui nad siin juba olid. Sõime siis lõunat, käisime jalutasime väljas, jutustasime Meggiga maast ja ilmast, siis tuli meil kohvi joomine ja pärast seda viisime nad rongi peale ja nii pühapäev lõppeski.
Esmaspäeval oli õhtul jõulukontsert, seega terve koolipäev tegime proove. Eetikas ainult ühe tunni sain olla, aga ega see mulle midagi juurde küll ei andnud. Koju koolist tulles olid ema ja isa ära sõitnud ema tädile külla. Kell seitse pidi kontsert hakkama, aga kõik pidid kuuest kohal olema. Kell oli kolmveerand kuus ja vanemaid ikka kodus ei olnud, ma juba olin närvis, et kus nad on. Emale pole mttet helistada ka, ta ei vasta kunagi telefonile ja ise sellega ka ei helista, mispärast tal see üldse on, sellest ma siiani aru ei ole saanud ja ta ei oska kasutada seda ka, ehk on siis asi selles. Igatahes jõudsid nad mõned minutid peale kolmveerand ja ma olin üpris tige nende peale. Viisid mind siis kooli ja läksid ise jalutama. Kontsert oli muidugi ilus, kuigi väikeste pillimäng tegi veidi kõrvale liiga, aga see on neile andestatav. Rõhk oli orkestritel, koor laulis ainult kaks lugu. Rahvast oli muidugi palju. Terve saal ja rõdu olid täis.
See koolinädal lõppes ka minujaoks neljapäeval. Kõigil oli neli tundi. Saime valida, kas läheme hommikul kirikusse või tundi. Mina läksin koos Sabrina, Laura ja Juliaga kirikusse. Pärast seda jõudsime ka ligi pooleks tunniks koos Juliaga Inkasse. Seal vaatasime filmi ja oli sõime hommikust. Muidugi kukleid koos Nussa või moosiga. Pärast sed oli mul veel kaks keemiat ja minu vaheaeg võis alata. Koju sain ma seekord kõrval majas elava tüdrukuga, kes on minust klass kõrgemal. Tuli viimase päeva puhul autoga ja võttis siis ka minu, Laura ja veel ühe tüdruku peale. Õhtul oli mul ka keelekursuse jõuluisutimine. Palju räpmsu, korraliku seal midagi ei olnud. Seega Marijaga istusime seal lihtsalt ja ajasime koos Nataljaga juttu. (Mõlemad on venelannad.)
Reedel poolest päevast sõitsin üksi Heidelbergi. Oli kohtumine sugulaste lastega. Jõudsin siis sinna, mul oli kolm tundi aega ja jalutasin niisama. Kell kuus oli meil kokkulepitud kohtumine. Kokku sain ma aga sel kellaajal ainult Karo ja Megyga. Johannes ja Mischell pidid hiiljem tulema. Ootasime siis ema venna lapsi rohkem kui pool tundi, keegi nendest telefonile ka ei vastanud ja otsustasime siis üksi edasi minna. Vihma sadas ja kole ilm oli. Peale tunnist ootamist tulid ka lõpuks teised. Mida nad tegid, keegi ei tea, aga Heidelbergis olid nad juba ammu, sest ma juhuslikult nägin neid enne lepitud kokkusaamist. Läksime siis mehhiko restorani. Täitsa lõpp, ma jumaldan pärast seda mehhiko kööki. (NB: Iss, sa armastaks seda samuti). Peale oma burrito söömist oleks ma tõsimeeli suust tuld pursanud, aga meeletult hea oli see sellegi poolest ja nii häid kokteile ei ole ma ka kusagil saanud. Juhtusime täpselt happy hour-i ajaks, seega võtsime sellest maksimumi. Pärast seda läksime ja jõime jõuluturul Glögi ja oligi aeg taas kodu poole sõita. Õnneks saime koos Johannesega, kes tuli muidugi autoga. Tema jaoks muud transpordivahendit ju ei eksisteeri. ;)
Terve laupäeva küpsetas ema igasugu kooke. Ühte kaunistasime me koos õdedega. Ega see just kõige ilusam ei tulnud, aga kõige selle juures oli meil väga lõbus.
Muidugi on nende nädalate sisse mahtunud kohutu traditsiooniliste küpsiste küpsetamine. Kõik maitsevad muidugi väga head, aga meie eesti piparkooke ei ületa need sellegi poolest.
Söögipühad ei ole veel lõppenud, aga leidsin ka selle keskel aega teile oma detsembrist kribada. Seega keeran aega tagasi kuuenda detsembrini. See päev on siis lastele üpris tähtis. Ka meil on see püha, niinimetatud Nigulapäev. Sela päeval aga käib Saksamaa laste juures Nikolaus, ehk siis võib teda tõlgendada kui meie jõuluvana. Toob lastele kingitusi, loeb peale neile sõnad, et nad ikka head ja paid oleksid jne. Ka meil käis Nikolaus (loe ema), muidugi mitte tühjade kätega. Samuti ka õhtul keelekursusel sai palju šokolaadi, mandariine ja pähkleid.
Laupäeval, ehk siis kaheksandal detsembril sõitsime hommikul isa ja emaga Karlsruhesse. Põhjus, miks me sinna läksime, oli ball, mis toimus Megy juures. Päeval käisime uudistamas jõuluturgu. Ega midagi erilist ei olnud, kõik need ühesugused. Sõime lõunat ja pärast seda pidi ema minema naise juurde, kes on 107 aastat vana. (see ei ole kirjaviga, tõesti, 107) Nii läkski ema sinna ja viis minu enne seda Megy juurde, et saan aidata köögis jne. Jõudsin siis Megy juurde, kes muidugi ei teadnud, et ma tulen ja Megy on megy, seega maab ta igal võimalikul vabal hetkel ja ka seekord. Sinna jõudes, tõusis ta minu kolistamise peale üles, ütles, et ta natuke puhkab, et ma tehku mis ma tahan. Istusin siis maha ja mõtlesin, mida ma siis teha õigupoolest tahan. Ja mõtlesingi välja. Ütlesin, Megyle, et lähen jalutan natuke linnapeal, et tulen paari tunni pärast tagasi. Tema nõustus sellega ja nii ma siis läksingi. Jalutasin peatänavale ja mõtleisn, et mis ma siis nüüd teen. Karlsruhes avati hiljuti just Primark ja otsustasin minna seda uudistama. Oli see siis vale tegu või mitte, aga oma lapsepõlve trauma sain ma sealt küll. See oli kohutav mis seal toimus. Inimesed trügisid, võtsid riided ja lihtsalt loopisid neid maha, selle asemel, et paneks ilusti tagasi ning muidugi järgmised tallusid kõige selle peal. Samuti ei olnud ka sellest midagi, kui mõni riideese proovides kärises, see visati lihtsalt eemale. Muidugi proovikabiinid olid seal, kus igaüks endale sobiva peegli leidis. Ma ei räägi ainult naistest, šokk oli ka minu jaoks see, et mehed olid kaks korda hullemad, kui naised. Muidugi pean ma tunnistama, et ka mina ei tulnud sealt seekord tulema tühjade kätega. Riideid ma küll ei soetanud, aga kolme paari jalanõude poolest olen ma nüüd küll rikkam :) Muidugi enamus oma ajast kulutasin ma seal kassasabas seistes, aga need jalanõud väärisid seda. ;) Pärast paaritunnist käiku läksin siis tagasi Megy juurde. Muidugi oli ta selleks ajaks juba üleval. Tagasi jõudes pandi mind köögiosakonda, valmistasin suupisteid ja pesin nõusid. Muide, vabatahtlikult, sest mulle meeldib see. Pärast seda sättisime ennast Megyga ja pidu võiski alata. Algus oli muidugi ilus ja peen. Bänd oli muide supper ja tantsida sai nii valssi, kui ka kõike muud. Ema ja isa lahkusid peale südaööd ja siis läks lahti tavaline üliõpilaste pidu. Palju alkoholi ja muud. Meie hoidsime Megyga seekord neutraalset joont ja arutasime, kui kaua läheb järgmistel üles minekuks. Nalja sai selle juures küllaga. Muidugi sain ma seekord jälle jutupeale ka ühe Megy villa kaaslasega, kellega oli taaskord põnev jutustada. Kell kuus hommikul, aga ütlesin Megyle, et nüüd on vast vast õige aeg lahkuda, kuigi tema oleks seal vist veel hea meelega edasi olnud, aga siiski otsustas ta minuga üles tulla ja magama minna. Tõusime taas kusagil kaheteist ajal. Koristasime natuke ja suundusime siis kööki, kuhu vaikselt kogunesid kõik. Tegime süüa, jutustasime möödunud peost ja minu kõige ägedam lõuna oli see, kui me istusime kõik, 18 inimest ühe laua taga ja sõime lõunat. Sel hetkel tundsin, et ma olen seal nii omaks võetud ja see oleks nangu üks suur perekond. See oli tõesti kirjeldamatult äge. Lõuna lõppes ligi kolme aeg ja peale seda suundusime me taas Megyga magama. Üles tõusime poole viie ajal, kui ema ja tulid minu järgi, et taas kodu poole sõita. Ssellega see nädalavahetus ka lõppes.
Sellest ka mõned pildid, millise hoo pidu pärast viisakat osa sisse sai.
Järgnevatest pildidest ei ole mul õrna aimugi, kuidas need mul kaamerasse said, aga lisasin need siia sellegi poolest.
Tavaline sakslaste õllejoomise võistlus. Muidugi ikka pool liitrit korraga.
Reedel, 14 detsembril tuli Megy koos oma sõbrannaga nädalavahetuseks koju. Sõbranna oli hollandlane, aga mitte keegi seda uskuda ei tahtnud, sest ta rääkis täiesti puhast saksa keelt ja ilma aksendita. Praeguseks on ta Saksamaal olnud pea kaks aastat ja selline saksa keel. Suur kummardus talle. Õhtul käisime jälle kõik koos emaga jõuluturul. Ilm oli aga kohutav, vihma sadas üpris kõvasti. Tagasi tulles, olime kõik üpris märjad ja läksime õhtust nii sööma meie armsasse itaalia restorani. Hilisõhtul istusime kõik koos elutoas, jutustasime, kuulasime jõulumuusikat ja nii see õhtu lõppeski. Pühapäeva päeval tuli Meggi (vahetusõpilane Kruusiast) koos oma perega meile lõunasöögile. Muidugi ei olnud ma selleks ajaks veel üles tõusnud, kui nad siin juba olid. Sõime siis lõunat, käisime jalutasime väljas, jutustasime Meggiga maast ja ilmast, siis tuli meil kohvi joomine ja pärast seda viisime nad rongi peale ja nii pühapäev lõppeski.
Esmaspäeval oli õhtul jõulukontsert, seega terve koolipäev tegime proove. Eetikas ainult ühe tunni sain olla, aga ega see mulle midagi juurde küll ei andnud. Koju koolist tulles olid ema ja isa ära sõitnud ema tädile külla. Kell seitse pidi kontsert hakkama, aga kõik pidid kuuest kohal olema. Kell oli kolmveerand kuus ja vanemaid ikka kodus ei olnud, ma juba olin närvis, et kus nad on. Emale pole mttet helistada ka, ta ei vasta kunagi telefonile ja ise sellega ka ei helista, mispärast tal see üldse on, sellest ma siiani aru ei ole saanud ja ta ei oska kasutada seda ka, ehk on siis asi selles. Igatahes jõudsid nad mõned minutid peale kolmveerand ja ma olin üpris tige nende peale. Viisid mind siis kooli ja läksid ise jalutama. Kontsert oli muidugi ilus, kuigi väikeste pillimäng tegi veidi kõrvale liiga, aga see on neile andestatav. Rõhk oli orkestritel, koor laulis ainult kaks lugu. Rahvast oli muidugi palju. Terve saal ja rõdu olid täis.
Vana klassivend, üllatas mind oma pillimängimisega.
See koolinädal lõppes ka minujaoks neljapäeval. Kõigil oli neli tundi. Saime valida, kas läheme hommikul kirikusse või tundi. Mina läksin koos Sabrina, Laura ja Juliaga kirikusse. Pärast seda jõudsime ka ligi pooleks tunniks koos Juliaga Inkasse. Seal vaatasime filmi ja oli sõime hommikust. Muidugi kukleid koos Nussa või moosiga. Pärast sed oli mul veel kaks keemiat ja minu vaheaeg võis alata. Koju sain ma seekord kõrval majas elava tüdrukuga, kes on minust klass kõrgemal. Tuli viimase päeva puhul autoga ja võttis siis ka minu, Laura ja veel ühe tüdruku peale. Õhtul oli mul ka keelekursuse jõuluisutimine. Palju räpmsu, korraliku seal midagi ei olnud. Seega Marijaga istusime seal lihtsalt ja ajasime koos Nataljaga juttu. (Mõlemad on venelannad.)
Reedel poolest päevast sõitsin üksi Heidelbergi. Oli kohtumine sugulaste lastega. Jõudsin siis sinna, mul oli kolm tundi aega ja jalutasin niisama. Kell kuus oli meil kokkulepitud kohtumine. Kokku sain ma aga sel kellaajal ainult Karo ja Megyga. Johannes ja Mischell pidid hiiljem tulema. Ootasime siis ema venna lapsi rohkem kui pool tundi, keegi nendest telefonile ka ei vastanud ja otsustasime siis üksi edasi minna. Vihma sadas ja kole ilm oli. Peale tunnist ootamist tulid ka lõpuks teised. Mida nad tegid, keegi ei tea, aga Heidelbergis olid nad juba ammu, sest ma juhuslikult nägin neid enne lepitud kokkusaamist. Läksime siis mehhiko restorani. Täitsa lõpp, ma jumaldan pärast seda mehhiko kööki. (NB: Iss, sa armastaks seda samuti). Peale oma burrito söömist oleks ma tõsimeeli suust tuld pursanud, aga meeletult hea oli see sellegi poolest ja nii häid kokteile ei ole ma ka kusagil saanud. Juhtusime täpselt happy hour-i ajaks, seega võtsime sellest maksimumi. Pärast seda läksime ja jõime jõuluturul Glögi ja oligi aeg taas kodu poole sõita. Õnneks saime koos Johannesega, kes tuli muidugi autoga. Tema jaoks muud transpordivahendit ju ei eksisteeri. ;)
Terve laupäeva küpsetas ema igasugu kooke. Ühte kaunistasime me koos õdedega. Ega see just kõige ilusam ei tulnud, aga kõige selle juures oli meil väga lõbus.
Muidugi on nende nädalate sisse mahtunud kohutu traditsiooniliste küpsiste küpsetamine. Kõik maitsevad muidugi väga head, aga meie eesti piparkooke ei ületa need sellegi poolest.
Siin on nendest vaid mõned, aga neid erinevaid sorte ei jõua kahel käelgi kokku lugeda.
