Minu nädalavahetus algas juba poolest reedest. Sõitsin rongiga Heidelbergi, et kokku saada Meggiga ja Marijaga. Sealt sõitsime koos edasi Karlsruhesse, sealt veel edasi ja omakorda veel ning veel. Kokku istusin mina ümber neli korda, ehk siis viie rongiga. Jõudsime siis kohale kusagil seitsme ajal. Seitse tundi, pole paha. :) Otsisime siis teised üles ja ootasime veel omakorda puudu olevaid õpilasi. Kui kõik kokku said siis sõitsime bussiga edasi niinimetatud noortekasse, kus pidime me kogu oma nädalavahetuse veetma. Jõudsime siis kohale, saime kotid ära panna ja suundusime süüa tegema. Kõik pidid ka tooma midagi kodust. Ema küpsetas mul eelmine päev muffineid ja ma siis viisin neid. Muidugi ei olnud need enam tol õhtul nii ahvatlevad, terve päev olnud kotis, üpris lagunenud olid lõpuks. Mingil ajal lisandus veel meiega teine grupp, kes tuli kusagil poolteist tundi hiljem. Mehhiko poisid tegid tortillasid, küpsetasime pannkooke ning tegime salatit. Laud oli meil igatahes lookas ja kõike paremat täis. Peale söömist tegime tutvustamisringi, mängisime mänge, tutvusime reeglitega ja jutustasime niisama. Meie õhtu lõppes Isabella ja Inkaga kusagil peale kahteteist, teistel aga hommikul. Sel õhtul õpetasin Isabellale, kuda magada magamiskotis, see oli tema jaoks paras müstika, aga minule pakkus nalja. Magada me siiski väga ei saanud, teist teised meil seda teha ei lasknud. Meil oli paika pandud, et ühes toas on tüdrukud ja teises poisid. Öösel tõusime Isabellaga muusika peale üles. Avastasime, et terve tuba on poisse täis. Mis me siis tegime, ajasime nad välja. Teised kõik meie peale pahased, et miks me nii tegime.
Hommik algas juba kell kaheksa hommikusöögiga. Meie hommik aga algas kurjade pilkude ja sosistamisega. Muidugi meie ennast sellest häirida ei lasknud. Miks peaks mulle korda minema, mida arvab minust minu jaoks täiesti suvaline Urugai tüdruk? Sõime hommikust, pärast seda arutasime läbi päevakava ja suundusime siis niinimetatud töötubadesse. Kes valmistasid kaarte, kes tegid traditsioonilisi jõuluküpsiseid, kes olid niisama jne. Meie läksime kolmekesi Isabella ja Inkaga kaarte valmistama. Kuulasime jõululaule ja meisterdasime. Pärast seda sõime teiste tehtud küpsiseid, mis maitsesid lihsalt supper hästi. Lõpuks hakati lõunat valmistama. Kartuli-püreesupp. Ma aga ei tundnud ennast just kõige paremini sel ajal, kuna ei saanud öösel korralikult magada ja mõtlesin, et lähen viskan pikali natukeseks. Siis oli lõuna. Supp oli küll hea, aga peale seda tundsin ma ennast veel hullemini ja läksin tagasi puhkama. Mis teised sel ajal tegid, ma ei tea. kusagil tunni või pooleteise pärast pidime minema pesema ujulasse, sest seal meil seda võimalust ei olnud. Ajasin siis ennast üles ja läksin teistega kaasa. Väljas oli üpris külm ja jalutama pidime tükk maad, aga lõpuks kohale jõudes, tundsin ma ennast palju paremini. Käisime pesus ja pärast seda suundusime Weihnachtsmarkt-ile (Jõuluturule). See oli esimest päeva avatud ja rahvast oli murdu. Muidugi oli seal ilus, väljas oli pime ja kõik need tuled ja putkakesed. Muidugi ei olnud Isabella (Brasiillanna) veel kunagi joonud glögi ja seega suundusime me otsemaid selle leti äärde. Siis soetasime me endale mandleid ja tutvusime selle turu võludega. Pidime ikka kõik järgi poovima, seega sai meil enamus mandli sorte proovitud, jõuluküpsised, meie lemmikud kastanid ning šokobanaanid ja -õunad. Kõik see oli nii maitsev. Siis oli aeg hakata tagasi minema. Noortekasse kohale jõudes, ootas meid ees pitsa tainas. üks pitsa kolmele. Kõhud meil küll ilmselgelt tühjad ei olnud, aga sellegi poolest pidime ka pitsa ära maitsma. Peale panime kõike, mis valikus oli. See tuli taaskordselt imemaitsev. Pärast seda, oli kavas meil jõulufilmi vaatamine. Seda muidugi saksa keeles.Filmi olin ma ennegi näinud, aga meeldis mulle sellegi poolest. Mõned aga küpsetasid sel ajal piparkooke, mis olid mõeldud koju viimiseks.
Pühapäeva hommik algas üheksast. Õnneks sai öösel magatud, sest pikk päev oli seljataga ja kõik olid üpris väsinud ning ei viitsinud väga toimetada. Hommikul üles tõustes tabas meid üllatus. Lumi oli öösega maha sadanud. Seega, minu jõulud võisid alata! Sõime hommikust, koristasime ja pärast seda oli kiire minek õue neil, kellele oli see esimene lumi elus. Me Inkaga kahekesi välja ei läinud, külm oli ja mis me seal lume sees ikka püherdame, nagu teised seda tegid. (Inka on pärit Soomest). Pärast seda istusime kõik koos, rääkisime kuda nädalavahetus oli, andsime feedback-i, sõime siiski piparkooke ja oligi aeg taas sammuda rongijaama poole. Ega meil kolmel, minul, Meggil ja Marijal polnud piletit tagasisõiduks, meil ei olnud, me ei teadnud mis kell midagi läheb, kuhu oleks kõige mõtekam sõita. Nii me siis olimegi seal oma asjadega, teadmatuses, mis järgmiseks. Leidsime siis rongi millele lõpuks minna võiks ning selleni oli ligi kaks tundi. Istusime kõik oma kodinatega McDonald´sis, sest väljas oli külm ja kuhugi mujale minna ei olnud. Mõni vaatas meid seal küll üpris imelikult, aga mis sellest. Õnneks tulid sinna ka mõned teised vahetusõpilased, seega, meid võis seal kokku olla kuskil 15, nii et, võite ette kujutada seda vaatepilti, nagu koerad, kes otsivad külma eest varjupaika. :D Istusime siis taas mitu korda ümber ja jõudsime heidelbergi. Sealt pidin üksi edasi minema. Samuti ei teadnud ma ühtegi aega, seega läksin siis uurisin. Istusin siis enda arust õigele rongile ja sõitsin. Alguses olid peatused tuttavad, siis aga kusagil keskpaiku tulevad peatused, mida kuulen esimest korda. Siis jõudis mul kohale, et midagi on valesti. Sõitsin siis lõpp-peatusesse. Väljas oli pime, täiesti tundamtu koht, üksi oma kodinatega, kedagi võõrast ka ei olnud, kellelt küsida, mis siis ikka, sõitsin tagasi, kuni tulid tuttavad peatused. Ootasin siis ligi tund veel teist rongi ja jõudsin kusagil üheksa ajal õhtul koju. Startima hakkasime me Freiburgist kell üks, seega oli mul üpris pikk sõit ja sellega mu päev ka lõppes.
Sellele äpardusele tagasi vaadates, on mul kohati isegi hea meel, et nii läks, sest see karastab.
Nüüd ma siis lõpetaks. Selle postituse pühendan ma oma kõige kallimale ja paremale issile, sest tal oli nimelt just sel ajal sünnipäev. Õnne sulle veel tagant järgi paps! :)
Lumiseid jõule soovides,
Teie Triin
Siis kui ootasime ülejäänud õpilasi
Hommik algas juba kell kaheksa hommikusöögiga. Meie hommik aga algas kurjade pilkude ja sosistamisega. Muidugi meie ennast sellest häirida ei lasknud. Miks peaks mulle korda minema, mida arvab minust minu jaoks täiesti suvaline Urugai tüdruk? Sõime hommikust, pärast seda arutasime läbi päevakava ja suundusime siis niinimetatud töötubadesse. Kes valmistasid kaarte, kes tegid traditsioonilisi jõuluküpsiseid, kes olid niisama jne. Meie läksime kolmekesi Isabella ja Inkaga kaarte valmistama. Kuulasime jõululaule ja meisterdasime. Pärast seda sõime teiste tehtud küpsiseid, mis maitsesid lihsalt supper hästi. Lõpuks hakati lõunat valmistama. Kartuli-püreesupp. Ma aga ei tundnud ennast just kõige paremini sel ajal, kuna ei saanud öösel korralikult magada ja mõtlesin, et lähen viskan pikali natukeseks. Siis oli lõuna. Supp oli küll hea, aga peale seda tundsin ma ennast veel hullemini ja läksin tagasi puhkama. Mis teised sel ajal tegid, ma ei tea. kusagil tunni või pooleteise pärast pidime minema pesema ujulasse, sest seal meil seda võimalust ei olnud. Ajasin siis ennast üles ja läksin teistega kaasa. Väljas oli üpris külm ja jalutama pidime tükk maad, aga lõpuks kohale jõudes, tundsin ma ennast palju paremini. Käisime pesus ja pärast seda suundusime Weihnachtsmarkt-ile (Jõuluturule). See oli esimest päeva avatud ja rahvast oli murdu. Muidugi oli seal ilus, väljas oli pime ja kõik need tuled ja putkakesed. Muidugi ei olnud Isabella (Brasiillanna) veel kunagi joonud glögi ja seega suundusime me otsemaid selle leti äärde. Siis soetasime me endale mandleid ja tutvusime selle turu võludega. Pidime ikka kõik järgi poovima, seega sai meil enamus mandli sorte proovitud, jõuluküpsised, meie lemmikud kastanid ning šokobanaanid ja -õunad. Kõik see oli nii maitsev. Siis oli aeg hakata tagasi minema. Noortekasse kohale jõudes, ootas meid ees pitsa tainas. üks pitsa kolmele. Kõhud meil küll ilmselgelt tühjad ei olnud, aga sellegi poolest pidime ka pitsa ära maitsma. Peale panime kõike, mis valikus oli. See tuli taaskordselt imemaitsev. Pärast seda, oli kavas meil jõulufilmi vaatamine. Seda muidugi saksa keeles.Filmi olin ma ennegi näinud, aga meeldis mulle sellegi poolest. Mõned aga küpsetasid sel ajal piparkooke, mis olid mõeldud koju viimiseks.
Pühapäeva hommik algas üheksast. Õnneks sai öösel magatud, sest pikk päev oli seljataga ja kõik olid üpris väsinud ning ei viitsinud väga toimetada. Hommikul üles tõustes tabas meid üllatus. Lumi oli öösega maha sadanud. Seega, minu jõulud võisid alata! Sõime hommikust, koristasime ja pärast seda oli kiire minek õue neil, kellele oli see esimene lumi elus. Me Inkaga kahekesi välja ei läinud, külm oli ja mis me seal lume sees ikka püherdame, nagu teised seda tegid. (Inka on pärit Soomest). Pärast seda istusime kõik koos, rääkisime kuda nädalavahetus oli, andsime feedback-i, sõime siiski piparkooke ja oligi aeg taas sammuda rongijaama poole. Ega meil kolmel, minul, Meggil ja Marijal polnud piletit tagasisõiduks, meil ei olnud, me ei teadnud mis kell midagi läheb, kuhu oleks kõige mõtekam sõita. Nii me siis olimegi seal oma asjadega, teadmatuses, mis järgmiseks. Leidsime siis rongi millele lõpuks minna võiks ning selleni oli ligi kaks tundi. Istusime kõik oma kodinatega McDonald´sis, sest väljas oli külm ja kuhugi mujale minna ei olnud. Mõni vaatas meid seal küll üpris imelikult, aga mis sellest. Õnneks tulid sinna ka mõned teised vahetusõpilased, seega, meid võis seal kokku olla kuskil 15, nii et, võite ette kujutada seda vaatepilti, nagu koerad, kes otsivad külma eest varjupaika. :D Istusime siis taas mitu korda ümber ja jõudsime heidelbergi. Sealt pidin üksi edasi minema. Samuti ei teadnud ma ühtegi aega, seega läksin siis uurisin. Istusin siis enda arust õigele rongile ja sõitsin. Alguses olid peatused tuttavad, siis aga kusagil keskpaiku tulevad peatused, mida kuulen esimest korda. Siis jõudis mul kohale, et midagi on valesti. Sõitsin siis lõpp-peatusesse. Väljas oli pime, täiesti tundamtu koht, üksi oma kodinatega, kedagi võõrast ka ei olnud, kellelt küsida, mis siis ikka, sõitsin tagasi, kuni tulid tuttavad peatused. Ootasin siis ligi tund veel teist rongi ja jõudsin kusagil üheksa ajal õhtul koju. Startima hakkasime me Freiburgist kell üks, seega oli mul üpris pikk sõit ja sellega mu päev ka lõppes.
Sellele äpardusele tagasi vaadates, on mul kohati isegi hea meel, et nii läks, sest see karastab.
Nüüd ma siis lõpetaks. Selle postituse pühendan ma oma kõige kallimale ja paremale issile, sest tal oli nimelt just sel ajal sünnipäev. Õnne sulle veel tagant järgi paps! :)
Lumiseid jõule soovides,
Teie Triin
Siis kui ootasime ülejäänud õpilasi
Mehhiko kutid tortillasid tegemas
Meie töötuba
Mõned valminud kaardid (ilmselt pole raske aru saada, et sinine on minu ja kaks roosat kõrval samuti)
Need imemaitsvad jõuluküpsised
Jõuluturg
Inka
Lookas laud
Hilisõhtune piparkoogi tegu
YFU tiim
Vahetusõpilased
Mistletoe
See imemaitsev šoko-õun
Vot sellise piparkoogi kinkis Inka meile Isabellaga
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar