Ja ongi käes detsember ning mul on täis esmaspäevase seisuga neli kuud! Vinge! Tegelikult tahan ma selles postituses rääkida siiski eelmise kuu lõpust. Eelmise postitusega jäin Magdalena sünnipäeva juurde. Ka taaskord läks kõik hoopis teisiti, kui me planeerinud olime. Ma olin enda kostüümi tuuninud nii kaua ja see oli nii äge, aga siis tuleb Johannes laupäeva hommikul jutuga, et mul ei ole venelaste dresse, et teeme pigem kauboi stiili. (ta on elanud USA-s ja tal nii hinges see kauboi teema). Otsisime siis emaga ruttu mulle midagi muud ja võiks väita, et tulemus oli päris hea. Kiidusõnu sain küllaga. ;) Õhtul siis sõitimegi Megy juurde. Õhtu hakkas vaikselt ja rahvast kogunes samuti tasapisi. Kostüüme oli väga palju erinevaid ja huvitavaid. Mulle meeldis selle juures see, et kõik võtsid seda tõsiselt ja oli näha, et kostüümiga oldi nähtud vaeva, mitte nagu meil Eestis, üritad teha kostüümi või mingit stiili pidu, aga enamus ilmuvad ikka igapäevaste riietega kohale. Pidu oli iseenesest nagu üks üliõpilaste pidu ikka, aga mulle meeldis ja jäin kõigega rahule. Sel õhtul tutvusin ma ka kahe väga sümpaatsete noormehega. Terve õhtu jutustasime maast ja ilmast. Isegi saai kurdetud, räägitud asjadest, mis hinges kriibivad jne. Igatahes, ammu ei ole ma nii huvitavat vestlust pidanud ja pean mainima, et seda muidugi saksa keeles. Vahest nad kontrollisid, kas ma ikka aru saan, mida nemad räägivad, lasid üle lühidalt rääkida. Sel õhtul avastasin ka, et mulle passib päris hästi baarmeni töö. Õhtu lõpetasin ma viimasena ja minu õhtu lõppes kusagil viie ajal hommikul. Kümnest hommikul aga läksin ja aitasin Megyl koristada. Pelae seda startisime kodu poole, kus ootas meid juba taas uus pidu. Muide, vanaemal ja Magdalenal on siin ühel ja samal päeval sünnipäev, seega pühapäeval oli maja taas rahvast täis. Söödi, joodi, jutustati. Ma peaks ära mainima, et kui sakslased jutusoone peale saavad, siis nad räägivad nii kõva häälega ja kiiresti, et ma tavaliselt ei suuda väga nendega ühes ruumis kaua istuda, otsin alati veidi vaiksema nurga ja patseerun seal.
Nädala sees oli taas kool ja ei midagi erilist ei juhtunudki. Ma aga nüüd natuke räägiks ka saksa koolist. Ehk olen ka sellest juba midagi mainunud, aga igatahes mainin siis taaskord üle. Mul käib koolis 1600 õpilast. Kool on küll gümnaasium, aga hakkab alati viiendast klassist. Kindlasti mõni teab seda saksa kooli poliitikat. Mul on aga kuus paraleeli ja iga ühes käib ligi 30 õpilast. Seega 30 korrutada 6-ga võrdub 180 õpilast ühes klassis. Meil ei käi Järvakandis kokkugi nii palju õpilasi. :) Hinded on tagurpidi, 1 on kõige parem ja 6 kõige kehvem. Me aga saame koolis 0-15-ni punkte, ma ei saa sellest süsteemist siiani aru, aga igatahes on mul neid punkte hetke seisuga ainult inglise keeles. Seda peaks ka ära mainima, et kui õpilased, oma tööd kätte saavad ja avastavad et neil on kusagil viie ümber punkte, siis enamus tüdrukuid nutab selle peale. Mul on ainult topelt tunnid, seega kaks tundi järjest. Kohati on see lausa piinav ja siis sel hetkel liigub kell ka nagu tigu. Ja mis on kõige parem, on see, et saksa kool on tegelikult kordades lihtsam, kui eesti kool, aga ainuke probleem on see, et ma ei saa kõigest aru. Kohati, kui millegile pihta saan, siis mul on mega hea tunne ja mõtlen, et kuda nad küll saavad nii lihtsaid asju õppida XII klassis. Jah, ma käin XII, sest meil siin XI ei eksisteeri. Miks, seda ma ei tea.
Eelmisest nädalavahetusest ma teile praegu ei räägi, sest sellest tahan ma teha eraldi postituse. Luban, et saate sellest lugeda õige pea.
Seniks, Ilusat lumerohket detsembri algust! (kadestan teid sealse lume pärast.)
Jagan ka teiega mõningaid pilte Megy peost ning eelmises postituses kirjutatud isa sünnipäevast.
Ilmselt ei ole te näinud ka pilte minu perest peale ema ja isa. Seega see on minu noorem õde Megy.
Minu vend Johannes, keda ma alati alati alalõppmata kiidan.
Minu teine õde Karo, koos oma elukaaslase Folgaga.
Need olid kaks noormeest, kellega ma jutusoonele sattusin tol õhtul. Õhtu lõppedes, kui nad oma näed puhtaks pesid, tulid sealt välja hoopis teistsugused inimesed ja nende õige stiil jääb muidugi sellest siin väga kaugele.
Need on pildid pühapäevasest sünnipäevast. Johannese süles on on Marie, kes on Karo lapsepõlve sõbranna (Julia) tütar. NB: Johannes armastab lapsi ;)
Johannes koos oma neiu Michelliga
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar