Heipa taas! Pole jälle tükk aega kribanud, päevad mööduvad kiirelt täis tegemisi ja ega mul siin midagi suurt toimunud ei olegi. Koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Koju jõudes olen ikka üsna läbi omadega. Reedel oli aga kaua oodatud Johannese sünnipäev. Rahvast oli palju, sugulased, sõbrad, töökaaslased. Pidu lõppes poole kuue ajal hommikul. Kokkuvõtvlt oli seal tore. Tutvusin uute ja põnevate inimestega, kellega juttu jätkus ka kauemaks. Minu laupäev algas aga poolest päevast. Ema venna tütred tulid mind üles ajama. Iseenesest oli ka viimane aeg üles tõusta. Tüdrukuid on kolm, kõige vanem 12, 10 ja 7. Nad on väga toredad ja armsad. Kiindusid minusse kohe ja ega nad pärast seda minu juurest ei lahkunud. Muudkui kallistasid mind ja tahtsid kõike vaid minuga koos teha. See oli armas, esimest korda elus tundsin ennast nagu suur õde. :) Ega laupäeval midagi suurt ei toimunudki, olin tüdrukutega koos ja üritasin toibuda reedest. ;) Täna käisime kõik koos restoranis. Tegin ühe õige saksa eine. Jägerschnitzel ja Apfelstrudel, need on minu lemmikud. Peale seda aga hakkasid kõik oma kodu poole sõitma, Karoline ja Folga Karlsruhesse, ema venna pere Beiereni. Tüdrukutel oli nii raske minuga hüvasti jätta, aga lohutasin neid sellega, et varsti kohtume jälle. Nüüd vast ongi kõik. Seekord jäi mu jutt lühikeseks, aga arvan, et pole hullu. Olge tublid :)