Heipa :)

Pole mitu päeva kirjutanud ja võtsin end nüüd taas käsile. Ega midagi põnevat iseenesest ei olegi. Muudkui kool ja kodu, kool ja kodu. Kolmapäeval oli naljakas situatsioon. Nad ei söö siin üldse tervislikult ja siis rääkisin Jostiga, et äkki sööks täna õhtul midagi muud peale saia ja fritüüritud kana. (vihjasin siis sllele, et sööks midagi tervislikumat). Ning mis meil siis õhtuks ikkagi oli, friikartulid ja pitsa, ta veel rõhutas seda, et see on tehtud pannipea. Te oleks pidanud mu nägu sel hetkel nägema, sest isegi Jost kohkus seda nähes. Nii ta vähemalt väitis. ;) Neljapäeval käisime türklastega väljas. Istusime niisama, nautisime ilusat ilma ja mängisime korvpalli. Vanematel oli koolis koosoleks ja kui Anette pärast koju tuli, siis rääkis ta minuga ianult saksa keeles. Alguses ehmatas päris ära, aru ei saanud ma väga millestki. Aga nüüd ta räägibki minuga ianult saksa keeles, see on tegelt päris hea. Ma olen selle ajaga nii üpris palju õppinud. Kui me üksteisest aru ei saa, siis võtame minu sõnaraamatu appi ja tõlgime üksteisele sõnu. :D
Reedel oli meil väike orjenteerumine linnapeal võistkondade kaupa. Muidugi võitsime meie. :D Õhtul tuli Kristel mulle külla. Istusime Josti sõpradega ning õhtu poole vaatasime koos Annaga Saksa filmi, mis oli üllatavlt hea.
Laupäeval magasin ma pool päeva sõna otseses mõttes maha. Lihtsalt ei olnud tuju mitte midagi teha. Ei tahtnud kohe voodistki üles tõusta. Sel päeval oli Hauke (host brother) sünnipäev. Õhtul tulid tal sõbrad ja oli väike grillimine. Võtsin siis ka sellest osa ning peale seda läksime Jostiga tal sõbranna sünnipäevale. Üsna igav pidu, isegi Jost ütles seda. Aga kui nüüd võrrelda meie pidusid nende omaga, siis meie oma ületab neid kümneid kordi.
Pühapäev läks ka täitsa aia taha, mitte midagi kasulikku ei teinud. Päev muudkui venis ja venis. Ma mõtlesin, et sel lõppu ei tulegi. Õhtul kül käisime Anette ja Roxyga põllul. Saime kokku Roxy sõbrannaga. Mängisind seal mõnda aega koos ja ma pildistasin neid. Peaks mainima, et isegi üllatavlt ilusad pildid tulid. Pärast seda läksime Anettega veel väiksele ratta tuurile. Täiesti kohutav, kui mõus on sõita mööda maisipõlde. See teeb kohe tuju heaks. Mis veel, siin kasvatatakse tohutul hulgal maisi ja Jan rääkis mulle miks. Nad ei kasvata seda ainult söögiks vaid ka sellepärast, et see hoiab väga palju loodust ja suhkrupeet samuti. Muidugi valmistavad nad sellest ka õlut. ;)
Täna siis taas kool ja kodu. Õhtul üheksa ajal käisin ka jooksmas koos Roxyga. 8 km, ise ka veel ei usu, et sellega nii kergelt hakkama sain. Ehk peaks isegi kaaluma hakkama Septembri maratoni, kuhu Jost läheb. 42 km ma ilmselt ei jookseks, aga mingi maa saaks ikka läbitud. Ma oleks enda üle siis väga uhke. :)

Aga tänaseks ongi vast jälle kõik. Olge siis tublid ja hoidke ennast.

Teie Triin :)