Natuke siis pühapäevast: Tõusime juba vara, sest kogu perega oli ühine hommikusöök, kuna Gretal oli sünnipäev. Isegi Ingrid( vanem host õde) tuli oma kutiga kaugelt kohale. Sõime ja siis hakkasime üheksast startima Klimahaus-e poole, mis asub Bremenhavenis. See on ilus sadamalinn. Hakkasime siis minema ja olime kuskil kilomeeter sõitnud, kui Jan helistab, et kuulge üks lehm hakkab sünnitama. Päris naljakas tundus see, siis nad kutsusid mind seda vaatama, see oli tõsiselt rõve kogemus, enam ma midagi sellist näha ei taha. See vasikas sündis surnuna, kuna ta pidi tegelt sündima alles septembri lõpus. Igatahes, see oli ikka jõhkralt rõve. Kui see kõik läbi oli siis hakkasime uuesti sõitma Klimahaus-e poole. Kui te teada tahate saada, mida see Klimahause sisaldas, siis ma ei oskagi seda väga seletada. Igatahes seal on teema ühe mehega, kes on käinud reisimas erinevates kohtades ja siis sa käid ruumist ruumi ja elad üle samu asju mida temagi. Tulime sealt siis tulema kuskil nelja paiku aeg. Pikk sõit oli ja üpris väsitav päev ning jälle magasin ma autos. Jõudsime siis koju, mängisime veidi jalgpalli ja vaatsime Remember me saksa keeles. Õhtul vaatasime Olümpiat ja meie õhtusöök oli sel ajal kolme peale koos Josti ja Annaga, viis liitrit jäätist, kilo kummikomme, kümme kringlimoodi Asfaladipurustajat (saiad, mis on kivikõvad)ja muidugi ka krõpsud. Nii ma siin siis paisungi. :D
Eile oli mu esimene koolipäev. Ma ei elan sellest külast (mina siiski kutsuks seda linnaks, aga nemad ütlevad küla) kus kool tomub 10 km kaugusel. Pidime siis hommikul üheksaks sinna minema. Läksin koos ema, isa ja Jostiga. Seal oli kõigil algul ühine hommikusöök ja pidime ennast perede kaupa tutvustama. Läksime klassiruumi ja teised läksid minema. Mängisime seal algselt mingeid tutvumismänge ja ega õppinud sel päeval väga midagi. Ainult Ich bin, Ich komme aus Estland, Ich bin 17 Yahre alt jne. Saime siis oma vajalikud materjalid ja neljast lõppes kool. Koju jõudes, olin suht väsinud, lebotasin veits niisama ja siis tuli jälle Jan ja jutustas minuga. Mingiaeg kutsus Greta meid sööma, käsime söömas ja siis ta tuli jälle. Õnneks Greta päästis mu ja kutsus lauatennist mängima (on vist lauatennis, ma isegi enam ei mäleta, igatahes mõtlen ma table tennis :D ). Enamasti mängime seda iga päev, varsti olen päris osav, ehk tagasi tulles Väints võtab mind isegi mängima. Aga see selleks, mängisime, tulime tuppa, vaatasime Olümpiat ja mängisime lauamänge. Peale seda, olin ikka üpris väss ja läksin ikka vägaväga vara magama.
Tänasest päevast siis nii mõndagi: Kell üheksa pidime juba kooli minema ja tõusin peale kaheksat. Uskumatu, ma magasin pea 11h, aga ikka üles ei saanud. Sõin ja Jost pidi mu kooli viima, aga ta on paras laiskvorst ja siiski magas (andis mulle lubaduse, et homme viib mind kindlasti ja tuleb veel lohutuseks järgi ka), ning Anette (host mutti) viis mu kooli. Ege (Türgi kutt) võtsime siis ka tema peale, sest ta elab ainukesena minuga samas külas. Te ei kujuta ette ka, kui nõme on see, et me kõik ei ela ühes kohas koos. Kõik teevad midagi koos ja siis me ei saagi, kuigi olen mõelnud, et ütleks Jostile, et ole kena ja vii mind, aga ma isegi ei tea miks ma seda teinud ei ole. Ehk kui mõni teine päev, siis kui kõik koos midagi plaanis teha on, siis ütlen talle. Ok, see vist ei olnud kõige vajalikum informatsioon. :D Aga jõudsime siis kooli ja meil jäi üks väike ülesanne ka tegelt kodus teha. Iga päev peab õppima ühe uue sõna, mida järgmine päev ette kannad. Kandsime siis need ette ja hakkasime verbe ja asju õppima. Kusjuures mis on veider on see, et ma ei mäleta
enam eesti koolis õpitust väga üldse. Midagi on meeles, aga väga vähesel määral. Ma pean ära mainima ka seda, et meil on seal viis türklast, kaks lätlannat ja üks norrakas. Üks Türgi tüdruk arvab, et ta on meist kõigist räigelt üle ja jõhkralt üritab koguaeg tarka panna. Me üldse ei salli Kristeliga teda. Koguaeg kirume taga. :D Aga selliseid need eestalsed kord juba on. Kusjuures türklased oskavad jõhkralt hästi saksa keelt, me ülejäänud Eurooplased ei jaga väga seda asja nii kiiresti. Läksime siis lõunale ja tegime endale ise süüa. Kusjuures igaüks sai ülesande ja mina pidin salatisse porgandeid tegema. Ma ei ole selline õpetaja tüüpi inimene, aga need teised, kes ka salatit tegid, kõiki hakkasin ma kohe õpetama, et ei, seda ei tehta nii, vaid nii ja seda lõigud nii ja nii. Aga andke andeks, aga ma tõesti ei taha 2cm kurgi viile salati sisse. Okei, poistest sain ma aru, et ei oska ja näitasin kuidas teha, isegi Efe tuli mind pärast tänama. Aga tüdrukud võiksid ju siiski osata. Niisiis saime valmis ja aega jäi veidi üle ming läksime välja mängima. Mängisime hargi kulli :D Tulime tagasi kui toit valmis sai ja hakkasime sööma. Appi kui hea see oli. (mingi pasta teema) Igatahes sõime me ennast Kristeliga lõhki. Läksime tagasi kooli ja tegime paaristöid. Kell läks kui lennates. Saime kodutöid ka üpris palju ja ma tahtsin küsima hakata, et kas ekooli ka panete. Rääkisin seda ka Kristelile, ta muidugi sai kõhutäie naerda. Saime koolist lahti ja Ege host ema tuli meile järele. Jõudsin koju ja Jost küpsetas mulle vahvleid. Sõin neid moosi, vahukoore ja Nutellaga. Mul on tunne, et ma panen varsti seda nussat makaronide peale ka, igale poole topin alati seda. Igatahes need vahvlid olid parimad. Ja nüüd siin kriban teile. Greta tahtis jalgpalli mängida, aga meil vihma sajab. kusjuures vihma sajab pea iga hommik. Kristeliga arutasime seda, et tahaks jõhkralt päikest võtta ning ilmselt lähme mõni vaba päev väli ujulasse või kuidas nad seda ka ei kutsu. Igatahes igas natukese suuremas külas on see olemas. Muidugi minu omas mitte.
Aga ma pole teile veel seda kirjutanud, et ma elan farmis, kus on 165 lehma, 10 kassi ja koer ( kes jumaldab mind ;D). T
egin Eestis Gretale sünnipäevaks käevõru ja kui ta seda kingitust mängi, oli ta vist päris pettunud, ma vähemalt arvan nii. Ta on jõhkralt poisilik tüdruk, sünnipäevaks sai ka selliseid asju, et ma vaatasin et nagu mida, mingi homer simpsoni kausi, Star Wars-i lego, mingid jalga logoga staffi. Ta on väga poisilik tüdruk ja kogu tema elu keerleb jalka ümber. Isegi Inga ütles seda. Muidu on kõik väga vii ja ma tunnen ennast siis nagu kodus, aga nagu farmile kohane, eriti veel lehmadele, siis te võite arvata mis lõhn meil sii koguaeg on. Algul oli päris harjumatu, aga nüüd ma isegi ei tunne seda, aga ainuke asi mida ma põen, on see, et see jääb ka mulle külge. Iga päev ma küsin Kristeli käest, et kas tunned, on juba külge hakanud? :D Ning mis veel, üks nädalavahetus pidi Kristel siia tulema, tal pere sõidab paarisk päevaks puhkama. Ma päris ootan juba seda, et ta saaks ka elada seda maaelu :D

Aga tänaseks vist ongi kõik. Üritan teid ikka kõigega kursis hoida. :)

tschüss


NB: Võite leida üpris palju kirjavigu ja mu lause ehitused ei ole ka ehk kõige paremad, aga küll üle elate ;)