Hei, Hei!
Viimane nädal möödus üpriski kiiresti ja ei olnud mahti siia miskit erilist kirjutada. Rutiin on juba vaikselt sisse pugenud. Mis siis ikka, jälle kool ja kodu, kool ja kodu.
Teisipäeval oli meil koolis väike töö, muidugi põrusin ma seal mõnuga.
Kolmapäeval käisime mängimas tennist Josti sõbra juures. Neli tundi, lõpuks võttis ikka päris läbi, aga vägaväga mõnus oli.
Ega neljapäevalgi midagi erilist ei toimunud. Jutustasime Jostiga poole ööni. Näitasin talle oma sõpru ja vanu pilte ning tema omakorda omaomasid.
Reedel sain lõpuks ometi rattaga kooli. Selle kohta võiks isegi öelda et, kaua oodatud kaunike. See sõit oli hommikul nii ilusa ilmaga tõesti kaunis. Pärast kooli läksime Kristeli juurde ilusat ilma nautima. Päike sai meil siin esimest korda oma ilusat palet näidata. See oli tõesti mõnus õhtupoolik, kus me mõlemad tundsime, et oleme rahul sellega mis meil siin on.
Laupäev oli päris sisukas. Üks suuremat sorti sünnipäeva pidu. Alustasime juba kell kolm päeval, kus söödi kooki, joodi kohvi jne. Õhtul oli grillimine. Suguvõsa oli kokku tulnud ja nii uskumatu, kui see ka ei ole, tundsin ma isegi ennast seal väga hästi. Eks palju andsid sellele juurde ka Josti tädi ja ta sõbranna, kes olid muudkui minuga. Jutustasime ja mängisime koos Twisterit. Õhtu venis üpriski pikapeale ja kell oli kusagil kahe ringis, kui alles magama sain.
Pühapäeval oli täiesti uskumatu ilma. Varjus +37 kraadi. Veetsime pool päeva Gretaga basseinis, sest mujal väga ei kannatanud olla. Õhtul sõitsime Jostiga siit seitse kilomeetrit kaugemale ühte väikelinna Zeveni. Seal on kurikuulus jäätise kohvik, kus tehakse imemaitsvaid jäätiseid. Need tõesti viivad keele alla ja seda me seal siis säämas käisime. Hiljem näitas ta mulle veel oma kooli ja pärast seda sõistime koju. Sellega mu pühapäev enamasti lõppeski, sest olin väga väsinud ja ei teinud enam midagi erilist.
Täna oli taas meil koolipäev. Ma olen kade, et teil seal punane püha, kõik puhkavad ja meie peame siin koolis käima. Hommikul tõusin seitsmest, et minna jooksma. Päris mõnusa fiilingu andis päevaks sisse. Aga täna jõudis meil ka kaks nädalat hiljem Asebratsaani tüdruk, kes ei saanud olla meiega algusest peale , kuna ei saanud viisat. Eks tal ole nüüd veidi raskem, kui meil, aga üritame teda kõik ikka aidata.
Ega muud vist väga ei olegi, lähen kohe taas jooksma. See on siin kuidagi mõnus ja seda tehes, saan ka ennast välja elada.
Teie olge seal kodus ikka tublid ja ilusat taasiseseisvumispäeva teile! :)
http://www.flickr.com/photos/85299966@N02/ Siin on link, kus saate ka näha pilte minu tegemistest ja toimetamistest :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar